Docentes

¿IBU BE IMASMOGA? ¿QUE HAS HECHO?

¿IBU BE IMASMOGA?

Baba an bese egis,

nana an bese egis,

gilor an bese egis,

anmar bese egis.

 

¿Bedi ibua imasmoga

Kuna Yala bendakega?

 

Neg sobmaladi,

ina durgana,

ua somalad,

dulub gamalad.

 

Sapur-dorgana,

garda odurdakmalad,

sapinganamar,

yaganamala.

 

¿QUÉ HAS HECHO?

Dime papito,

dime mamita,

pregunto a ustedes,

a los presentes.

¿Qué has hecho por la patria?

 ¿Qué has hecho por el pueblo?

 

MAGO MAGO

MAGO

Dad Mago walagwen na neg yagi gudii

dakleardo. Walagwen bane-bane na mas

due, neg durwie, gabi sae.

Da Magode bane-bane Bab-

Dummadgi binsadiid. Gwichigusad-yalaba-

Bab-Dummagi bin-

saar daed, gabsokalir napi Bab-

Dummadse gor daed.

Mago sapurba gabar nad-daed.

Weyob dad Magode gudiid. Bab-

Dummadde dakdisundo we dad Mayo

nue egi binsadii, dule-nued dae. Mago

dulemarga sumakdiid, Bad-

Dummad we-napnegse

an-barmiarye egi sunmakegar. A

MAGIRYAI FRAGMENTO

 

MAGIRYAI (FRAGMENTO)

Nega dikasurgus ome wargwen

Magiryai nugad, mukwa Maukuna neggi

akwiledii gusad. We mukwade wagan aba-

lagi maid. We wagande Magiryai dosa gus-

malad

Magiryai e-samurgi sikwimar ainialid:

Ibelele, Olele, Bugasui, degine baigan. We

masmalade nele nuegan naed.

We nele-dummagande Muakuna e-

nanye bimalanad. Emar dungumaidba

dakarmalad, mukua emarba akarsaila  dak-

lege.

Ibagwengine, masmalade diwarse e-

nan aminad gusmalad, ar ade masmala

MULASE SELESAD, VIAJES AL PUEBLO DE LOS GALLINAZOS

 

..........................MULASE  SELESAD

Neggwebur-bipi  -gwagwengi, sapin-

gwensak, gadi arbaed, na walagwen gudiid,

degine, dule nue wileged, gudigusad.

Ibagwengine, dule-wargwen ukiar noalid

we- dule- sapin-wileged, mogir-imbaba we

dule sesagusad.

Ibagan namai gusad. Dulemar-neggwe-

burginmalad nue-bukid itoar gusmalad, we-

sapinde bia nadye. Degisoggu, Nele

Ungiblerse oyoe sokarmalad.We-dulede

nele-nuedid, degine, ina-duledbalid. We-

MER BE AN-ODURDAKE NO ME ENSEÑES A MENTIR

MER BE AN-ODURDAKE

Mer be an-odurdake,

nalle guedgineye.

Mer be an-odurdake,

gakansaedgineye.

Sikwi nued gubie

yala bendakegala.

 

Mer be an-odurdake

ibmar iskanagine.

Mer be an-odurdake,

wieguedgineye.

 

Mer be an-odurdake,

atursaedgineye.

Sikwi nued gubie,

yala bendakegala.

 

NO ME ENSEÑES A MENTIR

No me enseñes a mentir,

enséñame la verdad.

No me enseñes a robar,

enséñame a trabajar.

No me enséñes a llorar,

NELE ORGAN

NELE ORGAN

En las riberas del río Duile, río sagra-

do, nace la historia del origen de los kunas.

En ese lugar nacieron los grandes kunas,

neles  extraordinarios, médicos y curanderos. 

En las riberas de ese río habitaron

distintos pueblos, con diferentes idiomas.

Ellos vivían en contacto directo con la

naturaleza. Desconocían el odio, la calum-

nia, se amaban mutuamente. Todos eran

felices, se ayudaban en las siembras. Sin

embargo, no podían explicar los fenó-

menos de la naturaleza; los observababan

GEBE NEGASAILUN LA CREACIÓN

GEBE NEGASAILUN

Gebe negasailaunni Bab Dummad,

yarmala, degine, diwar dummagan

mesisad. Bab  Dummad  we yar mesisad

onug imaksado  Abia Yala. Abia Yargine

diwar dummad mesisad nug akar-akar

bimardo: Oloabiagundiwala, Molibundi

wala, Olodigundiwala,Olobugandiwala,

Bab Dummad we diwar mesed iduale,

dulemar bukwagusdo, we dulemarde sunna-

sur damalad. Machergande ome walapaa,

ome walabake nika gumalad. E nan aku-

dake, eba dasur gudidamalad. Degine, Bab

Dummad aku dake gudidamarbalid.

MIMMI BUNOLO BIBIYE HIJITA MIA

MIMMI BUNOLO BIBIYE

Mimmi bunadola-bibiye,

dada-ibelele-ulu onakwedanikiye.

Nana bega neg-u-yagi, u-gachi-yalagi,

Bolomakenaiye.

Mmmi bunadola-bibiye, sana dumma-bie-gue sogele,

gusabinneye.

 

Mimmi bunadolaye, nana nukugi bedi boedii gueye

Nanadi wile be-dakedii gueye.

E-nukugi megisatigine,

nana neg-yagi bese goledii guo dibeye.

 

Yoo sana dumma-gue bie sogeleye,

ani-ulu egwane gwichi guo dibeye.

Nana neg-yagi bese goledii guo dibeye,

nana neg-yagi begi binsaedi gueye.

X
8 + 9 =