Estos lineamientos permiten aplicar estrategias de intervención de manera progresiva y gradual, en tiempo oportuno, para aquellos estudiantes que presentan deficiencias en sus estudios, por diversas causas. A través de modalidades flexibles que pueden desarrollar con múltiples medios y formatos, se consideran los aspectos socioemocionales, psicoeducativos y académicos para asegurar el aprendizaje en los estudiantes.
NABGWANA
Nabgwana, nabgwana gormai,
mola sichi, mola sichi mai.
Nabgwana, nabgwana gormai,
sia mola, gwalu mola yobi.
Nabgwana, nabgwama gormai,
masi mola, mama mola yobi.
Nabgwana, nabgwana gormai
Dargwa mola, osi mola yobi.
Nabgwana, nabgwana gormai,
doa anga, doa anga mola yoo.
MADRE TIERRA
Madre tierra, madre tierra llora,
desvestida, desvestida está.
OLONADILI
Anmardina omegana,
Bunamala yaagana,
Belagwable anmar atoe, yala sui
Binna-suli anmar namake,
Binna-suli anmar gormake,
We an-napa, we be-napa.
Anmar-napa anmargadi.
Achumala anmar napagi,
gudimaladi bergwapa,
iduale sigu dinne,
iduale igar maye.
Nis bundorga anmar namake,
Nis bundorga anmar wergue.
Anmar-nana nisgwa dola,
OLONADILI e-nug sunnad.
OLONADILI
Mujeres de Abia Yala,
jóvenes presentes,
OLODIKALIGIPILELE MAGIRYAI-EBO (1)
Nega dummadgi Olodikaligipilele e-bun
Ologabayi-ebo mai gusmalad. Ologabayai
yagwagusgu nug ogwasad, Magiryaiye nug-
gunonikid.
Wemar ebogwadde e-nigamar eba mai
gusmogad. Wemar e-nigamarde ibmar durgan
gumalad: Achu-bugidule. Achu-bandule,
wedar-dule, dasi-dule, gannir-dule, baru-
dule. Magiryaide gadi arbaed.
Wakudaryalaba gwichiguar-daed e-niga-
marga mas duegar. Mutikgudogu, gabidele
burgwar gabed, ar ade ibgi arbaed dummad
imak dasoggu, geggus daed.
¿IBU BE IMASMOGA?
Baba an bese egis,
nana an bese egis,
gilor an bese egis,
anmar bese egis.
¿Bedi ibua imasmoga
Kuna Yala bendakega?
Neg sobmaladi,
ina durgana,
ua somalad,
dulub gamalad.
Sapur-dorgana,
garda odurdakmalad,
sapinganamar,
yaganamala.
¿QUÉ HAS HECHO?
Dime papito,
dime mamita,
pregunto a ustedes,
a los presentes.
¿Qué has hecho por la patria?
¿Qué has hecho por el pueblo?
MAGO
Dad Mago walagwen na neg yagi gudii
dakleardo. Walagwen bane-bane na mas
due, neg durwie, gabi sae.
Da Magode bane-bane Bab-
Dummadgi binsadiid. Gwichigusad-yalaba-
Bab-Dummagi bin-
saar daed, gabsokalir napi Bab-
Dummadse gor daed.
Mago sapurba gabar nad-daed.
Weyob dad Magode gudiid. Bab-
Dummadde dakdisundo we dad Mayo
nue egi binsadii, dule-nued dae. Mago
dulemarga sumakdiid, Bad-
Dummad we-napnegse
an-barmiarye egi sunmakegar. A
MAGIRYAI (FRAGMENTO)
Nega dikasurgus ome wargwen
Magiryai nugad, mukwa Maukuna neggi
akwiledii gusad. We mukwade wagan aba-
lagi maid. We wagande Magiryai dosa gus-
malad
Magiryai e-samurgi sikwimar ainialid:
Ibelele, Olele, Bugasui, degine baigan. We
masmalade nele nuegan naed.
We nele-dummagande Muakuna e-
nanye bimalanad. Emar dungumaidba
dakarmalad, mukua emarba akarsaila dak-
lege.
Ibagwengine, masmalade diwarse e-
nan aminad gusmalad, ar ade masmala
DODOGED
Kuna dulemar dodogedi nue yeer
dodole-daed, degine, bela sunna dodomar-
balid. Kuna dodomaladi akar-akar nikad, na
iba onomaladgi dodo-damalad. Kuna
dodomaladi, nakuega dodolesulid,
dodoleged, nabir na bulakwa dodomalagar,
na binsa yeer itonanai, na nue wergunanai
gumalagar. Be dakena, “Usu-yaa”, unnila
innaginbi dodoleged. We dodogedgine nue
yeer ito damalad, dulemar dodonanaid nue
wergu-damalad. Dulemar dakbumaladi nue
wergu-damarmogad.
Bukwidar anmar unnila dodoged dakbi
..........................MULASE SELESAD
Neggwebur-bipi -gwagwengi, sapin-
gwensak, gadi arbaed, na walagwen gudiid,
degine, dule nue wileged, gudigusad.
Ibagwengine, dule-wargwen ukiar noalid
we- dule- sapin-wileged, mogir-imbaba we
dule sesagusad.
Ibagan namai gusad. Dulemar-neggwe-
burginmalad nue-bukid itoar gusmalad, we-
sapinde bia nadye. Degisoggu, Nele
Ungiblerse oyoe sokarmalad.We-dulede
nele-nuedid, degine, ina-duledbalid. We-
MER BE AN-ODURDAKE
Mer be an-odurdake,
nalle guedgineye.
Mer be an-odurdake,
gakansaedgineye.
Sikwi nued gubie
yala bendakegala.
Mer be an-odurdake
ibmar iskanagine.
Mer be an-odurdake,
wieguedgineye.
Mer be an-odurdake,
atursaedgineye.
Sikwi nued gubie,
yala bendakegala.
NO ME ENSEÑES A MENTIR
No me enseñes a mentir,
enséñame la verdad.
No me enseñes a robar,
enséñame a trabajar.
No me enséñes a llorar,